Eesti Varude Keskuse andmetel jäi mootoribensiini tarbimine viimase kaheteistkümne kuu jooksul pea muutumatult 280 miljonile liitrile, diislikütuse tarbimine kasvas mõne protsendi võrra 970 miljoni liitrini ning lennukikütuse tarbimine suurenes 94 miljonit liitrini. Juba aastaid on meie vedelkütuste koondtarbimine püsinud hästi meeldejääva numbri juures – iga Eesti elaniku kohta tarbitakse aastas kokku täpselt 1000 liitrit bensiini ning diisli- ja lennukikütust.
Maailmaturul langes meie piirkonna hinda enim mõjutava Põhjamere regioonist ammutava Brenti toornafta keskmine hind 2025. aastal pea 14 protsenti ligikaudu 69 dollarini barrelist – madalaimale tasemele alates 2020. aastast. Põhjuseks oli üleilmne pakkumise suurenemine ja tootmise ulatuslik taastumine naftat tootvate riikide OPEC+ ühenduses, samal ajal kui majanduskasv aeglustus nii USA-s, Euroopas kui Aasias. Kuigi erinevad geopoliitilised sündmused – sealhulgas rünnakud Iraani ja Venemaa naftataristule – tõid kaasa ajutisi hinnahüppeid, kujunes aasta valdavaks suundumuseks nafta odavnemine ja jätkuv ülepakkumine. Need trendid jõudsid ka Eestisse, stabiliseerides vedelkütuste hulgihindu ja pehmendades sisepoliitiliste maksutõusude mõju.
Eestis toimus mitmeid vastuolulise majandusmõjuga arenguid. Aasta keskel tõusid kütuse lõpphinda mõjutavad aktsiisimäärad, kuid erinevalt prognoosidest ei avaldanud need administratiivsed muutused märkimisväärset survet tarbimisele.
1. maist 2025 tõusis diislikütuse aktsiisimäär 0,428 euroni liitri kohta ehk 7 protsenti. Bensiini aktsiisimäär tõusis 1. juulist 5 protsenti 0,591 eurole liitri kohta. Tavapäraselt võiks maksutõus mõjutada tarbimist negatiivselt, kuid sedapuhku tasakaalustas maailmaturu hinnalangus maksukoormuse mõju niivõrd, et tarbimine jätkas väikesel kasvutrendil. Varude keskuse andmetel suurenes aastases võrdluses bensiini tarbimine ligikaudu 1 protsent ja diislikütusel oli tõus 2,5 protsenti. Andmed kinnitavad, et kütuseaktsiisi tõus ei põhjustanud tarbijate käitumise arvestatavat muutust.
Septembris vallandus Eesti tanklates viimase aastakümne suurim hinnasõda, mis tõstis küll sügiskuude müügimahte, kuid pikaajaline mõju kütuse käibele jäi nähtamatuks.
2025. aasta Eesti transpordisektori kasvu liidriks oli lennundus, kus leidis aset suurim müügimahtude tõus. Tarbimist tõukasid üles nii üldine lennundusturu taastumine, kui Euroopa Liidu uue regulatsiooni jõustamine. ReFuelEU Aviation määruse kohaselt peavad lennuettevõtjad tankima 90 protsenti vajalikust kütusest „lõppjaamas“. Muutuse eesmärk vähendada ebamõistlikku tankering äri, ehk liigsete kütusetonnide kaasas kandmise praktikat, kannab vilja. Lennukikütusega kauplejate poolt EVK-le esitatud andmed näitavad nõudluse kasvu Eestis ligi 30 protsenti. Arvestades rahvusvahelistel turgudel toimuvat võib eeldada, et tegemist on struktuursete muutustega ning Tallinna Lennujaama roll tankimiskohana suureneb lähiaastatel veelgi. Kuigi lennuvedajate kütusetarbimine püsib tõusutrendil, on tegemist siiski mahult väikese ja selgelt niššituruga, mille mõju kogu transpordisektorile jääb tagasihoidlikuks.
Kuigi 2025. aastal toimusid maailmaturul märkimisväärsed hinnakõikumised, Eestis muutus maksukeskkond ning konkurents teravnes, jäi nende mõju mootorikütuste tarbimise ootamatult tagasihoidlikuks.
Kommentaari autor: Gea Tiits
EVK vedelkütusevaru valdkonnajuht
