Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) kinnitusel oli Eesti aastatel 2023. ja 2024. aastal üks viiest organisatsiooni liikmesriigist, mille vedelkütuste eksport ületas impordi. Toornafta ekvivalenti ümber arvutatuna eksporditi 2023. aastal iga Eesti täisealise elaniku kohta 1,1 tonni põlevkiviõli ja imporditi siseriiklikuks tarbimiseks üks tonn vedelkütuseid.
Kütuste netoeksportijaks olemine omab mõjutab aga Eesti turu varustuskindlust vähe. Meil mootorikütustena kasutavad bensiin ning diisli- ja lennukikütus on 100% imporditud ja valmistatud kas naftast või üha rohkem keskkonnasõbralikust taastuvast toormest, mitte aga põlevkivist. Põlevkiviõli on siiski märkimisväärne alternatiivkütus kohalikus soojatootmises.
Tagamaks kriisiolukorras ja tarnetõrgete korral Eesti elanike ning ettevõtete varustatus mootorikütustega omab riik strateegilist vedelkütusevaru 90 tavatarbimise päeva mahus.
Lisaks riigile kuuluvale varule omavad märkimisväärseid kommertsvarusid ka Eestis tegutsevad kütusefirmad.
Eesti riigi mootorikütustega varustus on alates 1990. aastate keskpaigast püsinud väga stabiilne ja strateegilise varu siseriiklikuks kasutamiseks ühtegi suure mõjuga turutõrget pole esinenud.
Strateegiline vedelkütusevaru on Eesti riigi käsutuses või kontrolli all olevad energiatooted (bensiin, diisli- ja lennukikütus), mis on moodustatud riigi varustuskindluse, julgeoleku ning elanikkonna toimetuleku tagamiseks ja rahvusvaheliste lepingute alusel võetud kohustuste täitmiseks.
Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2009/119/EÜ kohustab kõiki ühenduse liikmesriike säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid.
Eestis reguleerib strateegilise vedelkütusevaru moodustamist, haldamist ja kasutusele võtmist vedelkütusevaru seadus.
Vedelkütusevaru hoiavad lisaks Euroopa Liidu riikidele veel Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) liikmesriigid, milleks on sellised suured arenenud majandused nagu näiteks Ameerika Ühendriigid, Kanada, Austraalia, Jaapan ja Lõuna-Korea.
Vastavalt vedelkütusevaru seadusele ja rahvusvahelistele kohustustele peab Eesti mootorikütuste varude tase vastama vedelkütuste puhasimpordi 90 päeva mahule.
Väljendatuna keskmistes tarbimispäevades on Eesti riigil vedelkütusevaru nii bensiinis kui diisli- ja lennukikütuses kolmeks kuuks.
Kriisiolukorras võib mootorikütuste päevane tarbimine oluliselt suureneda või väheneda ja sellest sõltub kui kauaks varu jagub.
Eesti vedelkütusevaru on valdavas osas välja ostetud ja kuulub riigile.
Eesti Varude Keskuse poolt hoitavate kütusevarude hulka ei kuulu ettevõtete kommertsvarud ega militaarvarud.
Eesti alustas vedelkütusevaru moodustamist 2005. aastal ja soovitud tase saavutati 2010. aastaks. Viimastel aastatel on seoses kütuste tarbimise suurenemisega ka varusid juurde moodustatud.
Riigi kütusevaru on kindlustatud.
Riigi kütusevarudest hoiustatakse 2024. aasta sügise seisuga Eestis 88% ja välismaal 12%. Varude hoiustamiseks on sõlmitud lepingud 12 partneriga.
Kütusevaru osaline hoiustamine teises EL liikmesriigis on levinud praktika. Eestis on aegade jooksul kütusevaru hoiustanud näiteks Rootsi, Suurbritannia, Itaalia ja Läti. Kütusevaru teises riigis hoiustamiseks peab vastava riigi valitsusega olema sõlmitud sellekohane rahvusvaheline leping.
EVK üheks eesmärgiks varude haldamisel on leida sobilik tasakaal julgeolekuriskide ja varu haldamiskulude vahel.
Tulenevalt Venemaa alustatud sõjategevusest Ukrainas ja muutunud julgeolekuolukorrast on EVK märkimisväärselt suurendanud Eestis hoiustatava kütusevaru osakaalu.
Vedelkütusevarude haldamiskuludeks kogub EVK kütuse aktsiisimaksjate või kütuse tarbimisse lubajate käest varumakset.
Iga tarbimisse lubatud tuhande liitri bensiini laekub EVK-le 4,6€, iga diislikütuse tonni pealt 3,7€ ja lennukikütuse tonni pealt 7€ varumakset (2026. aastaks kinnitatud varumakse määrad). Kütuse varumakse määrad kehtestab kliimaminister reeglina üks kord aastas.
Kütusetarbija jaoks sisaldub varumakse kütuse liitrihinnas ning tankla müügikviitungil seda summat eraldi ei märgita.
Kütuse varumaksest kaetakse kõik varude haldamisega seotud kulud. Kuna EVK ei oma mahuteid vaid rendib neid, moodustavad ligi 90% vedelkütusevarude haldamiskuludest varude hoiustamisega seotud kulud.
2025. aastal Eestis müüdud mootorikütustelt kogutud varumakse oli 5,5 miljonit eurot.
EVK teostab regulaarselt hoitavate kütuste kvaliteedikontrolli ja viib läbi inspektsioone, et tagada varude vastavus kõigile normidele ning veenduda hoiule antud kauba kogustes.
Inspektsioonide käigus mõõdetakse näiteks bensiini oktaaniarvu ja diislikütuse külmataluvust.
Varuna hoitav kütus ei sisalda biolisandeid, mis võimaldab seda hoiukohas ilma roteerimata säilitada kuni kümme aastat.
Riigi vedelkütusevaru võetakse kasutusele üksnes tõsiste varustamisraskuste esinemisel.
Varustamisraskus on ühte või mitmesse Euroopa Liidu või Rahvusvahelise Energiaagentuuri liikmesriiki tarnitavate energiatoodete koguste märkimisväärne ja järsk vähenemine. Eesti riigi kütusevaru ei ole mõeldud kasutamiseks nii-öelda „sotsiaalse kütusena“ olukorras kus naftatoodete hinnad on väga kõrged, kuid mootorikütuste kättesaadavusega probleeme ei esine.
Varustamisraskuste ilmnemisel otsustab kütusevaru kasutusele võtmise Vabariigi Valitsus energeetika- ja keskkonnaministri ettepanekul. Varu kasutuselevõtu ettepaneku koostab EVK nõukogu ja juhatuse liikmetest ning erinevate ministeeriumite ja asutuste esindajatest koosnev nõuandev komisjon.
VARIANT A
Kütusevaru kasutusele võtmine Eesti poolt võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks ehk varude müük rahvusvahelisele turule
Kütusevarude solidaarsel kasutuselevõtmisel Euroopa Komisjoni või Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) otsuse alusel globaalsete tarnetõrgete leevendamiseks ja olukorras, kui Eestis tarnetõrkeid ei esine, võib EVK teha varu müügipakkumise rahvusvahelisele turule.
Sellisel juhul annab EVK kasutusse eelkõige välismaal hoiustatava kütusevaru ning see müüakse parima hinna pakkujale.
Rahvusvahelises koostöös solidaarselt kasutusele võetavatel varudel on globaalse kütuseturu puudujäägi tasakaalustamisel oluliselt suurem mõju, kui iga riigi eraldiseisval tegevusel.
VARIANT B
Kütusevaru kasutusele võtmine kütuse Eestisse tarnimise tõsiste häirete korral ehk varude müük Eesti kütusefirmadele
Eesti siseste varustamisraskuste korral teeb EVK bensiini, diislikütuse ja lennukipetrooli müügipakkumised kütusemüüjatele - varumakse tasujatele.
Eesti kütusemüüjatele müügiks pakutava kütusevaru kogus on võrdeline nende turuosaga ja see arvutatakse eelneva nelja kvartali jooksul poolt tarbimisse lubatud kütuse koguste põhjal.
Riigi varust ostetud kütusega varustavad kütusemüüjad tanklakette, et kõik tarbijad saaksid jätkuvalt bensiini ja diislikütust. Samuti täidavad kütusemüüjad riigi varust soetatud kütusega oma lepingulisi kohustusi hulgitarbijatest partnerite ees.
Kui EVK ja turuosalised tegutsevad Eesti või meie piirkonna kütusega varustamise tõrgete esinemisel läbimõeldult ning võtavad puudujäävate koguste korvamiseks varu piisavalt kiiresti kasutusele, ei pruugi tarbijad lühiajalisi impordikatkestusi märgatagi.
Viimati uuendatud 11.03.2026
