Liitumine Euroopa Liiduga oli ajendiks Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri moodustamiseks
Aastatuhande vahetuseks oli Eesti selja taha jätnud iseseisvuse taastamisega kaasnenud heitlikud aastad, mida iseloomustasid mootorikütuse tarneraskused ja tühjad tanklad. Lühikese perioodiga muutus Eesti Venemaalt pärinevate naftasaaduste oluliseks transiitmaaks ning riigi territooriumil oli igal ajahetkel erinevaid kütuseid kuni mitme aasta siseriikliku tarbimise mahus. Risk kütuse puudujäägist tundus kauge ning vähetõenäolisena.
Eesti liitumisel Euroopa Liiduga 2004. aastal kerkis päevakorda vajadus moodustada liikmesriikidele kohustuslik vedelkütusevaru. Noore ja mitte kuigi jõuka riigi jaoks oli tegemist nii rahaliselt kui majanduspoliitiliselt kaaluka otsusega, sest valida tuli mitme erineva varude loomise mudeli vahel. Kaalumisel oli nii varude hoiukohustuse kohustuslikus korras panemine Eesti kütuseturul tegutsevatele ettevõtetele kui selle ülesande jätmine riigi äriühingule.
Inspireerituna Saksamaa vastavatest seadustest ja sealse vedelkütusevaru agentuuri EBV (Erdölbevorratungsverband) eeskujust võttis Riigikogu 2005. aasta veebruaris vastu vedelkütusevaru seaduse, millega pandi paika tänaseni kehtiv varu 90-päeva tavatarbimise maht ning selle moodustamise, hoidmise ja haldamise olulisemad põhimõtted.
2005. aasta 15. aprillil otsustas Vabariigi Valitsus moodustada riigile kuuluva äriühingu AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur (Estonian Oil Stockpiling Agency) ning seadis talle ülesandeks soetada ja hallata riigi kütusevaru.
Varu moodustamise esimestel aastatel koosnes see peaaegu võrdselt nii väljaostetud kütusekogustest kui delegeeritud varust ehk riigile kuuluvatest ostuoptsioonidest. Ajapikku delegeeritud varu osakaal vähenes ning tänaseks on see varu kogumahust marginaalne. Kütusevaru 90 tavatarbimise päeva tase saavutati 2009. aasta detsembriksks. Samuti on aastate jooksul kasvanud Eesti hoiustatava vedelkütusevaru osakaal, jõudes 2006. aasta 28 protsendilt 2024. aastal kevadeks 85 protsendini.
Eesti Vedelkütusevaru Agentuurist saab Eesti Varude Keskus ning riigi tegevusvarud koondatakse ühe mütsi alla
2019. aastal algasid arutelud riigi erinevate strateegiliste varude haldamise konsolideerimiseks. 30. juulil 2020 kiitis valitsus heaks majandus- ja taristuministri ettepaneku luua 2021. aasta keskpaigaks riiklike varude haldamiseks uus organisatsioon. Ümberkorralduse eeskujuks oli Soome vastav asutus NESA (Huoltovarmuuskeksus).
2020. aasta varakevadel puhkenud koroonaviiruse pandeemia ning tõsised probleemid isikukaitsevahendite ja muude hädaolukorras vajalike toodete hankimisega kiirendasid uue organisatsiooni ettevalmistamise protsessi oluliselt. 11. märtsil 2021 saatis valitsus Riigikogule hädaolukorra seaduse muudatusettepanekud, mille üheks osaks oli Vedelkütusevaru Agentuuri baasil Eesti Varude Keskuse moodustamine. Kui esimene tegeles vaid kütusevarudega, siis 1. juulil 2021 tööd alustanud AS-iEesti Varude Keskuse pädevusse hakkas kuuluma riigi kõigi tegevusvarude haldamine.
Esimese uue ülesandena võttis varude keskus rahandusministeeriumilt 2021. aasta sügisel üle isikukaitsevahendite varu haldamise, millele järgnes regionaalministeeriumilt pärandiks saadud riigi valmistoidu delegeeritud varu lepingud. 2022. aastal alustas varude keskus apteegiravimite varu moodustamisega ja lisandus strateegiline maagaasivaru. 2023. aasta kevadel omandas varude keskus valitsuse suunisel Pakrineeme sadama LNG kai ja alustas 2024. aasta 1. jaanuaril sadamateenuste pakkumist. 2024. aastal lisanduvad riigi tegevusvarusse veterinaarravimid ning elanikkonnale elutähtsad meditsiiniseadmed- ja tarvikud.
Viimati uuendatud 18.06.2024
