Euroopa Nõukogu määrusega on pandud liikmesriikidele, mille territooriumil ei ole vajalikke gaasihoidlaid, kohustus hoiustada vähemalt 15 protsenti oma aastasest gaasitarbimisest teistes liikmesriikides asuvates terminalides.
Vabariigi Valitsuse korraldusel moodustas Eesti Varude Keskus aastatel 2022-2023 strateegilise maagaasivaru, mille energeetiline väärtus vastab ühele teravatt-tunnile.
Strateegilise maagaasivaru haldamist ja kasutusele võtmist reguleerib maagaasiseadus.
Eesti maagaasi varud on kolmekihilised ja nende kasutusele võtmine toimub tarnetõrgete korral järk-järguliselt iga eelneva varukihi ammendumisel.
Gaasimüüjate kommertsvaru
Kõigil Eesti gaasimüüjatel on oma klientidega sõlmitud lepingute teenindamiseks gaasi kommertsvarud ja tarnekanalid. Kui gaasimüüja kommertsvarud ei ole piisavad klientide teenindamiseks püüvad nad esmalt gaasi turult juurde osta.
Ettevõtete kommertsvaru kuulub turuosalistele ning otsuse gaasi kommertsvarude ostu-müügi osas langetavad gaasimüüjad.
Strateegiline maagaasivaru
Eesti Varude Keskuse poolt hallatav strateegiline gaasivaru võetakse toetava meetmena kasutusele tarnetõrgete leevendamiseks, kui tavapäraste tarneahelate kaudu pole turuosalistel võimalik gaasi soetada ning kommertsvarud on ammendumas.
Strateegiline maagaasivaru on välja ostetud ja kuulub riigile.
Strateegilise gaasivaru kasutamise täpse korra kehtestab majandus- ja taristuminister määrusega. Otsuse strateegilise gaasivaru kasutuselevõtmiseks langetab Vabariigi Valitsus või majandus- ja taristuminister.
Gaasivõrgu süsteemioperaatori varu
Lisaks ettevõtete kommertsvarudele ja EVK poolt moodustatud riigi strateegilisele gaasivarule omab Eesti gaasituru süsteemihaldur AS Elering varu kaitstud tarbijagruppidele (kodumajapidamised ja gaasil töötavad kaugkütte katlamajad) gaasi tagamiseks.
AS-le Elering kuuluv gaasivaru võetakse kasutusele pärast seda, kui ettevõtete kommertsvarud ning EVK poolt hallatav riigi strateegiline gaasivaru on ammendunud. Kaitstud tarbijate varu kasutuselevõtu otsuse langetab AS Elering ning selle täpsed põhimõtted on sätestatud maagaasi seaduses.
Eesti Varude Keskuse poolt hallatava strateegilise gaasivaru energeetiline väärtus on üks teravatt-tund (TWh), mis vastab ligi 30 protsendile aasta keskmisest gaasitarbimisest või katab kütteperioodil pooleteist kuu tarbimise vajaduse.
Vabariigi Valitsuse andis 2022. aastal Eesti Varude Keskusele korralduse soetada varusse gaasikogus, mis vastab ligikaudu 20 protsendile Eesti aasta keskmisest gaasitarbimisest või kataks kütteperioodi ühe kuu tarbimise. Seega seadis valitsus strateegilise gaasivaru mahu osas Euroopa Komisjoni nõudest (15 protsenti aastasest gaasitarbimisest) veelgi ambitsioonikama eesmärgi.
Eesti maagaasi tarbimine on viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud ja moodustas varasema 5 TWh asemel 2023. aastal 3,4 TWh. Tulenevalt Eesti gaasitarbimise vähenemisest on strateegilise gaasivaru maht arvestatuna keskmistes tarbimispäevades suurenenud.
Kuna Eestis maagaasi hoiustamise võimalused puuduvad, asub meie strateegiline maagaasivaru Lätis Inčulkansi maa-aluses hoidlas.
Inčulkansi hoidlat opereerib Läti gaasivõrgu süsteemioperaator Conexus Baltic Grid AS, kellele Eesti Varude Keskus maksab strateegilisegaasivaru hoidmise eest teenustasu.
Inčukalnsi hoidla on ainus omasugune Balti riikides.
Madalama tarbimisega suvekuudel pumbatakse gaas suure surve all 700-800 meetri sügavusel asuvasse poorsesse looduslikku pinnasesse, kust seda sügis-talvisel kütteperioodil tarnitakse Eesti, Läti, Leedu ja Soome piirkonna klientidele.
Strateegilise maagaasivaru haldamiseks kogub Eesti Varude Keskus tarbimisse lubatud gaasikoguste eest varumakset võrguettevõtetelt, kes omakorda koguvad selle gaasi lõpptarbijatelt.
Varumakse suuruse kehtestab kliimaminister ning hetkel kehtiv varumakse määr on 0,73 eurot megavatt-tunni (MWh) kohta. Varumakse määrale lisandub käibemaks.
Suurim varumaksest katmist vajav kulu on seotud varu hoiustamisega Inčukalnsi gaasihoidlas. Hoiukulude muutumisel tuleb vastavalt korrigeerida ka varumakse suurust.
Arvestades gaasitarbija poolt makstavaks tasuks nii gaasi, võrguteenuse kui ka maagaasi aktsiisi eest suurusjärgus 100 eurot MWh eest, moodustab varumakse tarbija gaasiarvest alla ühe protsendi.
Näiteks kui kodutarbija kasutab aastas 9 MWh gaasi, moodustaks tarbija aastane kulu gaasi varumaksele ligi 6,5 eurot aastas (9 MWh*0,73€=6,57€). Selle eest on tarbijale tagatud kindlus, et maagaasi tarneraskuste korral on kasutada riigile kuuluv strateegiline gaasivaru 1TWh ehk üle kolme keskmise tarbimiskuu jagu.
Alates 1. juulist 2024 arvatakse varumakse hulka ka Pakrineeme LNG haalamiskaiga seotud halduskulud. Pakrineeme sadama väljaarendamisega tagatakse Eestile võimekus vastu võtta veeldatud maagaasi ujuvterminale kriisiolukordades või siis, kui turuosalistel peaks tekkima soov regiooni tuua täiendavat gaasi.
Seotud viited
Viimati uuendatud 30.12.2025
