Rahvusvaheline koostöö

Vedelkütusevaru haldavate organisatsioonide ühendus ACOMES (Annual Coordinating Meeting of Entity Stockholders)

Üks kord aastas kogunevad maailma riikide varuagentuuride juhid, et ühiselt vahetada mõtteid, kogemusi ja parimaid praktikaid varude haldamise ning kasutusele võtmise teemadel. Kohtumine kannab inglisekeelset akronüümi ACOMES ja selle läbiviijaks on igal aastal erineva riigi varude eest vastutav agentuur.

ACOMES-i kohtumised on toimunud alates 1992. aastast. Kahel korral (aastatel 2010 ja 2023) on kohtumispaigaks olnud Tallinn ja võõrustajaks Eesti Varude Keskus.

ACOMES-il osalevad tavapäraselt ligi kolmekümne riigi varuagentuurid.

Rahvusvaheline Energiaagentuur (International Energy Agency, IEA)

Rahvusvaheline Energiaagentuur on Pariisis peakontorit omav OECD poolt asutatud iseseisev agentuur, mis on kütuseturgude analüüsi ja erakorralise kütusevaru valdkonna reguleerimise eestvedaja maailmas.  

Organisatsioon pakub poliitilisi soovitusi, analüüse ja informatsiooni kogu maailma energiasektori kohta. Samuti on agentuuri tähelepanukeskpunktiks CO2 emissioonide vähendamine ja globaalsete kliimaeesmärkide, sh Pariisi kliimakokkuleppe, täitmine.

Agentuuri liikmete vahel toimib tugev solidaarsus- ja koordinatsioonimehhanism naftatoodete tarnekindluse tagamiseks kriisiolukordades.

Arenenud tööstusriigid, eesotsas Ameerika Ühendriikidega alustasid strateegiliste kütusevarude moodustamist pool sajandit tagasi esimese suure naftakriisi tulemusel. Naftat eksportivate Araabia maade ebaproportsionaalselt suure mõju tasakaalustamiseks asutasid juhtivad tööstusriigid 1974. aastal Rahvusvahelise Energiaagentuuri ja kütuseimpordist sõltuvad riigid hakkasid kütuseid varuma.

Energiaagentuuris on 32 liikmesriiki ja 13 partnerriiki, mis esindavad 75% maailma energianõudlusest. Eestist sai Rahvusvahelise Energiaagentuuri täisliige 2013. aasta sügisel.

Euroopa Liidu kütusevaldkonna koordinatsioonimehhanism (European Union Oil Coordination Group)

Euroopa Liidu kütusevaldkonna koordinatsioonimehhanism on energeetika peadirektoraadi alla kuuluv töörühm, mille ülesandeks on analüüsida ühenduse varustuskindlust naftatoodetega ning edendada erinevaid tarnetõrgetega seotuid riskide maandamise meetmeid.

Vaatamata Euroopa Liidu püüdlustele võtta üha enam kasutusele taastuvenergiat, moodustasid naftapõhised kütused (Eurostat’i andmetel) ühenduse kogu energiaportfellist 37%. Seetõttu on Euroopa Liidu liikmesriigid kokku leppinud kohustuslike vedelkütusevarude hoidmise mahus, mis vastaks eelmise aasta vedelkütuste puhasimpordi 90 päeva mahule.

Euroopa Liidu vastav direktiiv annab varude kohustuse arvutamiseks kaks meetodit sõltuvalt sellest, milline on riigi vedelkütuste ekspordi ja impordi suhe. Riikidel on kohustus jälgida, et varu hoidmise kohustus oleks täidetud 90 päeva keskmise päevase puhasimpordi alusel ka tingimusel, kus riigisiseselt toodetud energiatoodete eksport on languses.

Eesti Varude Keskuse esindajad osalevad vastavalt vajadusele kliimaministeeriumi ametnike kõrval koordinatsioonimehhanismi töögrupi koosolekutel.