13. juunil alanud rünnaku järel tõusis Brenti toornafta hind ajutiselt 78 dollarini barreli kohta, kuid langes hiljem 74 dollarile. Euroopa gaasibörsil TTF tõusis maagaasi hind üle 5,5%, jõudes 38 eurot/MWh tasemele. Alates konflikti eskaleerumisest on toornafta, naftatoodete ja maagaasi hinnad tõusnud 10 protsenti.
Iraan on nafta ja veeldatud maagaasi (LNG) üks olulisemaid tootjaid kogumahuga ligikaudu 4,7 miljonit barrelit päevas ehk ligi neli protsenti üleilmse kütuseturu mahust. Sellise koguse nafta ja gaasi ärajäämisel oleks turu tasakaalule suur mõju.
Iraan on ähvardanud sulgeda Pärsia ja Omaani lahte ühendava Hormuzi väina, ühe tähtsaima rahvusvahelise meretee, mille kitsaim punkt on vaid 33 kilomeetrit, kuid mida läbib ligi 25 protsenti maailma naftatoodangust ja 20 protsenti LNGst. Niivõrd suurele kogusele kütusele kiiret asendust leida pole võimalik ning otsus tooks kaasa tõsise tarnekriisi. Lisaks naftale on Hormouzi väin ka oluline laevatee muudele kriitilistele kaubagruppidele. Laevaliikluse peatumine võib mõjutada tarneahelaid ja viia viivitusteni Euroopa tooraine-, elektroonika- ja tarbekaupade impordis.
Viimati otsustas IEA maailma kütuseturgude stabiliseerimiseks oma liikmesriikide strateegilised kütusevarud kasutusele võtta 2022. aasta kevadel, kui Venemaa alustas täiemahulist sõda Ukrainas. Eesti osales toona solidaarselt kütusevarude kasutuselevõtmises ning Vabariigi Valitsus andis Eesti Varude Keskusele ülesande vabastada turule 15 000 tonni diislikütust. Sama aasta lõpuks taastas Eesti oma kütusevaru algse mahu.
Loe täpsemalt Eesti vedelkütusevaru kasutuselevõtmise põhimõtete kohta siit.
