Eesti Varude Keskus viis koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga 2024. aasta lõpus läbi uuringu, millega otsisime vastuseid küsimustele kas ja milliseid asju on otstarbekas riigi tegevusvaruna keskselt varuda ning kuidas erinevate osapoolte koostöös varusid ja varustuskindlust paremini tagada. Kvalitatiivuuringu valim hõlmas tosinat omavalitsust ning ligi 40 elutähtsa ja oluliste teenuste osutajaid.
Uuringus osalenute üks ettepanek oli varuda keskselt generaatoreid, kuna varasem kogemus on näidanud, et kriisis on neid ikka puudu ja keeruline hankida. Samas tuli intervjuude käigus välja, et generaatorist üksi on vähe abi, kui pole loodud hoonetele ühendusi.
Uuringut juhtinud varude keskuse arendusjuhi Viola Murdi sõnul on näiteks vee- ja kaugkütte ettevõtete toimepidevusse mitmeid aastaid panustatud ja ettevõtted on suutelised ka elektrikatkestuste tingimustes teenuse osutamist jätkama.
„Teenus läheb välja, kuid kohale ei jõua, sest kortermajade energiavarustuskindlus ei ole tagatud. Abiks on generaator, mis majas asuvad pumbad tööle paneb, et soe vesi jõuaks radiaatoritesse. Vaatamata riiklikele toetusmeetmetele ja teavituskampaaniatele pole korteriühistud erilist huvi näidanud, et luua ühenduvus ja hankida generaator. Generaatorite tüübid on erinevad, ühendused peavad vastama võimsusele ja generaatorit peab oskama kasutada hoone omanik, kellel tuleb korraldada ka õige kütusetüübiga varustamine,“ selgitas Viola Murd.
Vaatamata sellele, et riigi poolt on strateegilised varud, kütus, toit ja ravimid, moodustatud ja elutähtsa teenuse osutajad on teenuse jätkumiseks vajalikud varud ja vahendid korraldanud, võib pudelikaelaks saada jaevõrgu toimepidevus.
Kohalikud omavalitsused ja ettevõtted tõid välja, et nende jaoks on kõige olulisem kütusega varustatus. Kuigi kütusevarud on riigis piisavad, vajab näiteks generaatorite täitmine selle omaniku poolt kütusetarnete korraldamist. Toiduga varustatus on oluline osa mitmetes kohaliku omavalitsuse teenustes, nagu lastehoid, hooldekodu- ja koduteenus.
Toidu varustuskindluse tagamiseks on varude keskus alustanud kriisipoodide võrgustiku loomist. Aastaks 2026 saab olema 110 toimepidevat poodi, mis tagavad toidu ja esmatarbekaubad nii elanikele kui asutustele oluliste teenuste pakkumise jätkamiseks. Kriisipoodide võrgustikus arvestab varude keskus ka apteegi olemasoluga, et tagada ravimite kättesaadavus tavapärasel viisil. Sellele vaatamata on vajalik, et esmased tegevusvarud oleksid ka kohalikul omavalitsusel. Seejuures tuleb arvesta varude rotatsiooni ja ladustamisvõimalustega ning leppida ettevõtjate või vabatahtlike organisatsioonidega kokku, kuidas vajalikud vahendite korraldamine kriisi ajal toimub.
Viola Murdi sõnul tegid uuringus osalejad ettepaneku, et riik võiks lisaks kütusele, toidule ja ravimitele varuda ka alternatiivseid sidevahendeid, kuna omavalitsustel napib vastavat kompetentsi.
„Kuna satelliit- ja raadioside tehnoloogia areneb kiiresti ja seadmeid peab oskama kasutada, ei ole neid pikaks ajaks lattu varuda mõistlik. Samas aitaksid omavalitsustele ja elutähtsa teenuse osutajatele riigi poolt antavad kesksed soovitused teha kõigil suhtlusvõrgustiku osapooltel mõistlikumaid valikuid,“ lausus Murd.
Paljudel olulistel teenustel on seadusest tulenevad standardid ja nõuded, mis tavaolukorras on vajalikud, kuid kriisiolukorras pole täidetavad või kulutavad nappe vahendeid ebamõistlikult. Näiteks vesi- ja kanalisatsioon, kaugküte, haridus- ja sotsiaalteenused, toit ja selle käitlemisega seonduvad nõuded peaksid olema kriisiolukorras kiirelt muudetavad ning protsess kõigile üheselt selge.
Uuringu soovitused töötati välja koostöös uuringus osalenute ja vastava valdkonna ministeeriumi esindajatega. Kokku toodi välja ligi 90 soovitust kohalikele omavalitsustele, ettevõttetele ja riigiasutustele, et parandada varustuskindluse tervikahelat ja kindlustada oluliste teenuste jätkumine kriisi ajal.
„Uuringu soovitused oleme esitatud riigikantseleile ja ministeeriumitele. Mitmed soovitused on juba rakendamisel, näiteks sotsiaalteenuste nõuete muutmine kriisiolukorras. Paljudele õiguslikele teemadele on lahendused toodud tsiviilkriisi- ja riigikaitseseaduse eelnõus,“ ütles varude keskuse arendusjuht Viola Murd.
Uuringu täistekst on piiranguga "asutusesiseseks kasutamiseks". Põhjendatud teadmisvajaduse korral on uuringu tulemused täismahus või osaliselt kättesaadavad näiteks kohalikele omavalitsustele, elutähtsat teenust korraldavatele ja osutavatele organisatsioonidele, poliitikakujundajatele, ettevõttete katusorganisatsioonidele. Uuringu tekstiga tutvumiseks palume saata põhjendatud sooviavaldus koos kontaktidega aadressile [email protected]
