Veebruarikuu lõpu seisuga oli Tšehhil strateegilist naftavaru 90 tavatarbimise päeva mahus. Vabastatud 330 000 tonni vastab riigi 14 tavatarbimise päeva mahule.
Toornafta varu antakse laenuna Orlen Unipetrol’ile mootorikütuste täismahus tootmise jätkamiseks ettevõtte Kralupy ja Litvinovi rafineerimistehastes. Paralleelselt laenuna saadud nafta töötlemisele otsib Orlen Unipetrol kütuseturult aktiivselt alternatiivseid tarnekanaleid ära langenud Venemaa naftavoo asendamiseks.
Hetkel on kõik Tšehhi strateegilised toornafta varud Venemaa päritolu, kuid nüüd on need plaanis asendada mitte-Venemaa kütusega. Samuti on Tšehhi asendamas seni vaid toornaftas hoitavat varu osaliselt lõpptoodetes nagu bensiin ja diislikütus hoitava varuga. Lõpptoodete varu võimaldab kiiremini ja paindlikumalt reageerida tarnetõrgetele juhul, kui riigi rafineerimisvõime on häiritud.
Märtsikuu alguses peatusid naftatarned Tšehhisse Družba nimelise torujuhtme lõunasuunalise haru kaudu.
Tšehhi poole selgitusel on tarnete katkemise põhjuseks mullu Venemaa pangandussektorile seatud piirangud, mis ei võimalda Orlen Unipetrol’il tasuda oma Venemaa partnerile naftatarnete eest. Usutakse, et seekordne tarnete katkestus võib olla pikaajaline või isegi lõplik.
Riigi kaks teist Saksamaa suunalist torujuhet suudaksid Družba puudujäägi ära katta, kuid aprillist juunini toimuvate remonditööde tõttu on ühe toru läbilaskevõime väiksem. Ajutise tarneprobleemi ületamiseks otsustaski valitsus strateegilise varu osaliselt kasutusele võtta. Siseriiklikult kütusepuudust Tšehhis praegu ei ole.
Eesti Varude Keskuse hinnangul ei mõjuta Tšehhi viiva Družba torujuhtme töö katkemine Balti piirkonda varustavate rafineerimistehaste tööd. Siiski on tegemist tähelepanuväärse muutusega Kesk-Euroopa rafineerimistehaste varustamisel toornaftaga ning pikemaajaliste mõjude kohta piirkonna vedelkütustega varustamisele on hetkel raske hinnangut anda.
Družba torujuhtme töö peatumise näol on tegemist turuhäirega, mille vastu on naftaimpordist sõltuvad riigid, Eesti teiste hulgas, end riiklike kütusevarudega hästi kindlustanud. Eesti strateegiline vedelkütusevaru maht on 90 tavatarbimise päeva ning seda hoiustatakse 100% lõpptoodetes nagu bensiin, diislikütus ja lennukikütus. Valdav osa ehk 88% Eesti riigi kütusevarust asub Eesti territooriumil.
Lisaks riigile kuuluvale strateegilisele varule oli veebruarikuu lõpu seisuga kütuseettevõtete kommertsvaruna Eesti pinnal veel ligi 118 tarbimispäeva mahus bensiini ja 25 tarbimispäeva mahus diislikütust.
