Riigikontroll auditeeris toidu- ja tervishoiuvaru haldamist

14.01.2026 | 07:18

Riigikontroll auditeeris 2025. aastal Eesti Varude Keskuse tegevust riigi toidu- ja tervishoiuvarude haldamisel. Vaatluse all oli ka valdkondade poliitikakujundajate ehk Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning EVK omaniku esindajana Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastav tegevus.

Eesti Varude Keskuse (EVK) kommentaar riigikontrolli auditi "Riigi tegevusvaru moodustamine ja kasutuselevõtt" järeldustele ja pressiteatele:

Iga varuliigi eduka moodustamise peamiseks eelduseks on konkreetne, mõõdetav, saavutatav, asjakohane ja ajastatud eesmärk. Riigikontroll on oma auditis jõudnud varude keskusega väga sarnasele põhijäreldusele – toiduvarule seatud eesmärk on segane ega arvesta toidu varustuskindluse muude tegevustega. Selline ebamäärasus on põhjustanud erinevat arusaamist varu mahu sihttasemest, kellele eesmärk on suunatud ja milliste vahendite eest toimub ülesande täitmine.

Riigile kuuluva äriühinguna tulenevad EVK ülesanded seadustest, omaniku ootustest või riigieelarveliste vahendite kasutamiseks sõlmitavatest halduslepingutest. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi sisend varude keskusele on olnud keskenduda kaubanduse ja toidutootmise toimepidevamaks muutmisele, mille üheks näiteks sellest on 110 kauplusega üle-eestilise kriisipoodide võrgustiku moodustamine. Sellised tegevused on nii kriisivalmiduse suurendamise kui avaliku raha kasutamise seisukohalt väga mõistlikud, kuna parandavad toiduga varustatust strateegiliselt ega toetu üksnes ammenduvatele laovarudele. Paralleelselt on toimunud ka toiduvaru mahu kahekordistamine ja selle kasutuselevõtmise kvaliteedi tõstmine.

Praeguse delegeeritud varu mudeliga oleme saavutanud toiduvaru maksimaalse mahu, mida tootjad ja hulgimüüjad pakuvad. Varus olev toit asub riigile broneerituna ettevõtjate ladudes, kes vastutavad selle pideva uuendamise eest. Riigi vaatest on see kulutõhus lahendus ega solgi hästi toimivat turgu. 

EVK on alates 2022. aastast järjepidevalt väljendanud seisukohta, et valmistoidu varu moodustamine Eesti turu võimalustest suuremas mahus tähendab loobumist delegeeritud varu mudelist. See oleks nii rahaliste vahendite kui toidu raiskamine, sest tähendab toidu välja ostmist ja toob kaasa säilivustähtaja möödudes toidu hävitamise.

Kuna varu eesmärgi täpsustamist ei ole toimunud, pidi äriühinguna tegutsev varude keskus seadma toiduvaru tegevustele sihi iseseisvalt. Selleks analüüsisime Eesti evakuatsioonivõimekust ja erinevates kriisides inimeste ümberpaigutamise ulatust, käisime omal käel Ukrainas vahetuid kogemusi saamas ning uurisime teiste riikide praktikaid. Tulemuseks saadud toiduvaru mahtu – 10 protsendile elanikkonnast 30 päevaks – on aktsepteerinud nii Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Kogu elanikkonnale kahe nädala valmistoiduvaru välja ostmise ja haldamise kogukulu 10 aasta peale on ligi 65 miljonit eurot ja sellist raha varude keskusel pole. Lisaks tuleks sama perioodi vältel hävitada hinnanguliselt 24 000 tonni toitu. Tänane varu mudel nõuab riigieelarvest seevastu igal aastal 0,5 miljonit eurot ning toidu raiskamist pole. See on poliitilise valiku koht, kas suurema valmistoiduvaru hoidmisel oleme valmis kordades rohkem selle eest maksma ja lepime toidu paratamatu hävitamisega. Varude keskus ei pea toidu võimalikku hävitamist sisaldavat lahendust kuigi mõistlikuks.

Kui lugeda toiduvaru hulka ka teravili, siis 2023. aastal oli kogu elanikkonna jaoks enam kui 14 päeva varu olemas. Regionaalministeeriumi suunisel varude keskus viljavaru hoidmisega ei jätkanud. Riigi toiduvaru definitsiooni viljavaruga laiendades on võimalik mahtu taas kiirelt suurendada. Varude keskus suudab vahendite ja ülesande saamisel viljavaru moodustada mõne kuuga.

Toiduvaru kasutuselevõtmisel tagab EVK varu transpordi erinevatesse asukohtadesse üle Eesti. Oleme oma protseduure õppustel läbi mänginud ja plaanime seda tänavu ka reaalselt harjutada. Varude keskuse ootus langeb kokku Riigikontrolli poolt ministeeriumitele antud soovitusega, et toiduvarule tekiks selgelt määratletud kasutusotstarve ja varu kasutuselevõtmisel oleks kohalike omavalitsuste roll vajadusel seaduse tasemel määratud.

Suur osa Riigikontrolli auditi käigus ilmnenud väiksemaid vajakajäämisi on EVK nii toidu- kui tervishoiuvarude haldamisel kas juba lahendanud või peagi lahendamisel. Täname Riigikontrolli meeskonda neile tähelepanu juhtimise eest. Põhimõttelised soovitused varu eesmärkide ning osaliste rollijaotuse lahendamisega eeldavad poliitikakujundamise tasemel otsuseid ning EVK on juba kaasatud nende ettevalmistusse.

MARTIN JAŠKO

kommunikatsiooni- ja partnersuhete juht

open graph imagesearch block image