Suurematel tanklakettidel on juba alates 2022. aastast kohustutus elutähtsa teenuse osutamiseks varustada vähemalt kolm tanklat autonoomse elektritoitega ning hoida igal ajahetkel mahutites vähemalt 10 tuhat liitrit bensiini ja diislikütust. Sellistele nõuetele vastavaid ametlikke avariitanklaid on Eestis kokku 30.
Varude keskuse juhatuse liikme Priit Enoki sõnul ei ole ametlike avariitanklate arv piisav suure kriisi lahendamiseks ning nende üle-eestiline paiknemine on ebaühtlane.
„Teadsime, et kütusefirmadel on veel teisi generaatoriga varustatud tanklaid. Küsisime, kas ettevõtjad on nõus nende asukohainfo avaldamisega. Panime saadud andmed täiendava kihina kaardile ning lisandus teist samapalju generaatoriga tanklaid juurde ja teenusega katmata piirkondade arv vähenes tublisti. Seega on Eestis täna vähemalt 60 kriisikindlat tanklat ning neid lisandub kindlasti juurde. Loodame, et kaardiuuendus suurendab kütuseostjate teadlikkust, millisest tanklast kriisi puhkedes kütust suurema tõenäosusega saab. Teisalt tahaksime, et autoomanikud ei sõidaks näiteks elektrikatkestuse korral esimese asjana tanklatesse, vaid oleks valmis end ise aitama. Pool paaki võiks alati igaks juhuks kütust täis olla,“ lausus Enok.
Ametlikele avariitanklatele kehtivad ministri määrusega kehtestatud ranged nõuded ja nende üle teostab kontrolli kliimaministeerium koostöös tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametiga. Lisakihina kaardile kantud teised generaatoriga tanklad on kütuseettevõtted muutunud toimepidevamaks omal algatusel ja selle info ajakohasuse eest kaardirakenduses vastutavad tanklapidajad.
Varude keskuse tellimusel viis Turu-Uuringute AS tänavu kevadel läbi omnibussuuringu Eesti elanike kütusetarbimisest ja hinnangutest kriisiolukorras hakkamasaamiseks.
55% küsitluses osalenud autoomanikest tunnevad muret, kas kriisi ajal on neil võimalik kütust osta. Enda sõnul saab 77% autot omavatest Eesti peredest ilma tankimata nädala hakkama nii, et ei pea oma elukorraldust muutma.
Oma elukohale lähima toimepideva tankla asukohta teab alla kolmandiku (28%) autot omavatest vastajatest ning sama palju inimesi oskab vajadusel seda infot leida.
Autot omavatel leibkondadel ei ole valdavalt levinud järjepidev poole kütusepaagi pealt auto tankimine. Esimesel võimalusel teeb enda sõnul seda 43% autoomanikest. Enamasti täispaagiga sõitmise harjumust nimetasid keskmisest sagedamini vanuserühmad 65-74a. (62%) ja 75+ (70%), noorematest inimestest vaid 23-30%.
Võrreldes 2022. aastaga on kahekordistunud nende autot omavate leibkondade arv, kes hoiavad kodus teatud kütusevaru (2022 - 14%; 2025 - 29%). Mõistliku koguse bensiini või diislikütuse koduse varu hoidmine on soovitatav üksnes juhul, kui selleks on turvalised hoiutingimused, näiteks eramajas või maapiirkonnas elades.
AS Eesti Varude Keskus on riigile kuuluv äriühing, mis haldab Eesti strateegilisi varusid, sealhulgas vedelkütuseid. Riigi vedelkütusevarust jagub tavatarbimise korral 90 päevaks, lisaks on meie kütuseettevõtetel märkimisväärne kommertsvaru, mida aprillikuu viimase päeva seisuga oli bensiinis 118 päeva, diislikütuses 26 päeva.
