Turu-Uuringute AS-i poolt tänavu aprillis läbi viidud esindusliku valimiga uuringust selgus, et sõidukitest lähtuva koormava keskkonnamõju vähendamist peab oluliseks üle poole Eesti elanikest (56%). Transpordi keskkonnamõju vähendamine läheb keskmisest enam korda naistele, 18-24 ja 50-64-aastastele, kõrgharidusega inimestele, Tallinna elanikele ning vastajatele, kelle leibkonnas autot ei ole.
„Transpordisektori osakaal Eesti kasvuhoonegaaside koguheitest moodustab ligi viiendiku ning alates 1992. aastast see on nii protsentuaalselt kui absoluutkogustes mitmekordistunud. Soovides Eesti üldist kliimajalajälge vähendada, peame paratamatult hakkama rohkem kasutama uue põlvkonna rohekütuseid. Uuringutulemuste põhjal on inimeste valmisolek tarbimisharjumuste muutuseks olemas, kuid peame oluliselt rohkem pingutama selgitustööga. Samuti tuleb hoolikalt kaaluda iga regulatiivse otsuse mõju ja hinnata kütusetarbijate suhtumise muutust,“ lausus AS Eesti Varude Keskuse juhatuse liige Priit Enok.
Enoki sõnul annab varude keskuse tellitud uuring mõtteainet nii tuleviku transpordilahenduste planeerijatele kui kütuseturul tegutsevatele ettevõtetele. "Eesti Varude Keskus kui kütuse varustuskindluse eest vastutava ettevõtte strateegiat aitab ajakohastada teadmine, et 64 protsenti vastanutest hindab rohekütuste kasutamist kasulikuks naftariikidest sõltuvuse vähendamisel.“
Küsitluse raames paluti inimestel anda hinnang kümnele rohekütuseid puudutavale väitele. Selgelt enim tähtsustavad Eesti elanikud kütusekaubanduse liberaalset turukorraldust – tervelt 83% vastajatele on oluline, et tarbijal säiliks võimalus tanklas ise otsustada, kas lasta paaki üksnes rohekütust või fossiilset päritolu kütuseid.
Mootorikütuste soetamisel eelistaks võrdse hinna juures 63% tankida oma autosse rohekütust.
Oma teadlikkust rohekütustest hindas piisavaks veidi üle poole (53%) inimestest, kuid kolmandik (36%) elanikest soovib tarbimisharjumuste muutmiseks rohkem infot. Rohekütuste ja biokütustega seotud negatiivne foon meedias on elanikele teatavat mõju avaldanud ja 45% väldib oma sõnul rohekütuste ostmist just selle tõttu.
Kolmandik Eesti inimestest (37%) ei tea, kas nende autole rohekütus sobib või mitte, kuna tõenäoliselt ei ole selle peale mõeldud. 34% elanikkonnast arvab, et see neile ei sobi ja 29% teab, et rohekütused on nende autole sobilik valik.
Positiivsem suhtumine rohekütustesse ilmnes noorimal vanuserühmal. Samas on ka noorte seas tajuda infopuudust, sest 46% neist ei oma piisavalt infot rohekütuste kohta.
Eestlaste ja teiste rahvuste hoiakud antud teemal märkimisväärselt ei erine, samuti on vähe erinevusi Eesti erinevate piirkondade vahel. Siiski võib mõningal määral näha rohekütuste kasutuselevõtu väiksemat pooldamist maapiirkonna elanike hulgas.
Uuringutulemuste kohaselt on viimase kahe kuu jooksul ostnud tanklast bensiini või diislikütust 65% elanikest. Keskmisest sagedamini ostavad kütust mehed, keskmiste vanusrühmade esindajad, eestlased, Põhja-Eesti inimesed ning kõige sagedamini maapiirkondade elanikud.
Kolmapäeval, 22. mail korraldab Eesti Varude Keskus järjekorras kolmanda Eesti kütuseturu osalistele suunatud konverentsi „Kütusepäev 2024“, mis sel aastal keskendub üldisele turukorraldusele ning võtab eraldi fookusesse rohekütustega seonduvad teemad. Tallinnas innovatsioonikeskuses Mektory toimuval konverentsil osaleb ligi 100 valdkonna eksperti ja tippjuhti ning esindatud on 70 kütusevaldkonnaga seotud ettevõtet, riigiasutust ja katusorganisatsiooni.
Riigile kuuluv AS Eesti Varude Keskus haldab Eesti elanikkonnale kriisiolukorraks vajalike elutähtsate kaupade varumist ja hoiustamist ning hoolitseb nende kasutusele võtmise korraldamise eest. Eesti riigil on 90 tavatarbimise päeva mahus bensiini, diislikütuse ja lennukipetrooli strateegiline varu, mis võetakse kasutusele tõsiste tarneraskuste korral.
