Moodustatud varusse kuuluvad põllumajandusloomade- ja lindude taudide ohjamiseks ning ennetamiseks mõeldud olulisemad vaktsiinid, antibiootikumid ja põletikuvastaseid ravimeid. Varu eesmärk on suurendada ravimite varustuskindlust ning maandada võimalike pikaajaliste tarnetõrgetega seotud riske.
Käesoleva aasta alguses viis varude keskus läbi riigihanke ja sõlmis ravimite hulgimüüjatega lepingud, millega ettevõtted võtsid kohustuse moodustada osadest veterinaarravimitest täiendav laovaru, seda hoiustada ja pidevalt uuendada. EVK hüvitab lepingupartneritele lisavaru hoidmisega seotud kulud, kuid ei osta ravimeid välja.
Lepingute kohaselt oli ravimite hulgimüüjatel aega varu moodustamiseks kaheksa kuud, kuid valdav osa ravimitest sai juba suveks ladudesse ning viimane pikema tarnetsükliga ravim lisandus varusse oktoobri alguses.
Varude keskuse tervishoiuvaru valdkonnajuhi Kaarel Partsi sõnul aitasid veterinaarravimite varu moodustada regionaal- ja põllumajandusministeeriumi, ravimiameti, Eesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi ning Eesti loomaarstide koja eksperdid.
„Riigi kontrolli all olev veterinaarravimite varu lisab meie toidujulgeolekule täiendava kaitsekihi juurde. Kui Eestis või lähipiirkonnas peaks puhkema suurem looma- või linnutaud ja mõni oluline ravim muutub väga defitsiitseks, leevendab varu kriisi esmast mõju. Samuti on globaalsete tarnetõrgete korral Eestil ravimite ostmisel väga keeruline konkureerida suurte riikidega ning oma varu on seega vajalik,“ selgitas Parts varu kasutusele võtmise võimalikke olukordi.
Veterinaarravimite strateegilist varu ei tohi hulgimüüjad iseseisvalt kasutusele võtta ning seda saab teha vaid valitsuse otsusega.
Vastavalt avaliku teabe seadusele ei ole riigi tegevusvarude täpne nomenklatuur, kogused, paiknemiskohad ja kasutusele võtmise tingimused avalik info.
