IEA riikidest olid vaid viis – Ameerika Ühendriigid, Kanada, Mehhiko, Norra ja Eesti – eelmisel aastal vedelkütuste netoeksportijad. Euroopa Liidu riikidest oli Eesti 2024. aastal jätkuvalt ainus, mille kütuste väljavedu ületas sisseveo mahu.
Nii naftatoodete tarbimine kui põlevkiviõli tootmismahud on püsinud Eestis viimastel aastatel suhteliselt stabiilsel tasemel. Eesti oli vedelkütuste netoeksportija teist aastat järjest. Varasemalt on riigi kütuste ekspordi - impordi bilanss kõikunud nulli lähedal, kuid jäänud siiski suurema impordi poolele.
Eesti turu varustuskindlust mõjutab netoeksportijaks olemise fakt vähe. Meil mootorikütustena kasutavad bensiin ning diisli- ja lennukikütus on 100 protsenti imporditud ja valmistatud kas naftast või üha rohkem keskkonnasõbralikust taastuvast toormest, mitte aga põlevkivist.
Põlevkiviõli läheb valdavalt ekspordiks, leides põhiliselt kasutust kütteõli ja laevakütuse lisandina, keemiatööstuse toorainena või katlakütusena. Eestis on põlevkiviõli olnud kasutusel katlamajades ja väiksemates soojuse ning elektri koostootmisjaamades. Seega võib põlevkiviõli olla kriisiolukorras või importkütuste tarneraskuste korral kohalikule energiatootmisele väärtuslikuks alternatiivkütuseks.
IEA moodustati 1970. aastate globaalse kütusekriisi ajal vastukaaluks naftat eksportivatele riikidele. Viimati liitus organisatsiooni 32. liikmena mullu detsembris Läti Vabariik. Eesti on olnud energiaagentuuri liige alates 2013. aastat.
Rahvusvahelise Energiaagentuuri peamiseks jõuõlaks on liikmesriikide strateegilised kütusevarud, mida 2024. aasta lõpu seisuga oli kokku 3983 miljonit barrelit ja mis aastases võrdluses kasvas 13 miljoni barreli ehk 0,3 protsendi võrra. Veidi üle poole IEA riikide kütusevarudest hoiustatakse toornaftas ning ülejäänud lõpptoodetes.
Vedelkütuseid netoeksportivale riigile tekib teatud lisakohustus strateegilise kütusevaru mahu arvutamisel, kuid Eesti Varude Keskus on sellega juba varasemalt arvestanud ja meie 90-päevane strateegiline varu vastab igati nõuetele.
Eesti vedelkütusevaru moodustamisele pandi alus 2005. aastal, kui asutati riigile kuuluv aktsiaselts Eesti Vedelkütusevaru Agentuur. 2021. aastal reorganiseeriti agentuur Eesti Varude Keskuseks ning ettevõtte portfelli lisandus vedelkütuse kõrval teiste strateegiliste varude haldamine ning erinevate varustuskindluse- ja toimepidevusmeetmete arendamine.
