Kui praegu peavad kütusemüüjad tasuma iga 1000 liitri müüdud bensiini pealt varumakset 4 eurot ja 70 senti, siis alates uuest aastast langeb see 4 eurole ja 60 sendile. Ülejäänud vedelkütuseliikide varumakse määrad jäävad senisele tasemele ehk diislikütuse puhul 3,7 eurot 1000 liitri kohta, raskel kütteõlil 3,7 eurot 1000kg kohta ning reaktiivkütusel 7 eurot 1000 liitri kohta.
Varude keskuse juhatuse liikme Priit Enoki sõnul laekub tuleval aastal varumakset prognoosi kohaselt 5,35 miljonit eurot.
„Varumakset kogutakse mootorikütuste tegelikult müügimahult. Oleme oma arvutused teinud eeldusel, et 2025. aastal püsib mootorikütuste tarbimine tänavusega samal tasemel.
Varumakse summadest katame riigi vedelkütusevaru haldamise kulud, näiteks varu hoiustamise, kindlustamise ning kontrollimise. Kuna varude keskusel oma kütusemahuteid pole, moodustab ligi 90% kuludest hoiuteenuse tellimine turuosalistelt,“ selgitas Enok.
Vedelkütusevaru seaduse kohaselt tekib varumakse tasumise kohustus aktsiisimaksjal bensiini, diislikütuse, kerge kütteõli, raske kütteõli, petrooli ja reaktiivkütuse tarbimisse lubamisel.
Kütuste lõpp-kasutaja jaoks sisaldub bensiini ja diislikütuse varumakse kütuse tanklahinnas ning müügikviitungil seda summat eraldi ei märgita. Keskmise läbisõiduga eraauto omanik tasub aastas ostetud kütuselt varumakset kokku ligikaudu seitse eurot.
Riigi vedelkütusevarust jagub tavatarbimise korral 90 päevaks, lisaks on meie kütuseettevõtetel märkimisväärne kommertsvaru, mida oktoobrikuu viimase päeva seisuga oli bensiinis 63 päeva, diislikütuses 43 päeva. Lennukikütuse kommertsvarude suurus on aastakeskmisena ligi ühe kuu tarbimise jagu.
Varude keskuse hinnangul püsib Eesti turu varustatus erinevat liiki mootorikütustega heal tasemel.
