Veeldatud maagaasi ehk LNG vastuvõtmise kai ehitamiseks rajati merre muul ja kitsas käigutee kogupikkusega 700 meetrit, et hõlbustada kai ehitust. Nii praeguse muuli kui käigutee puhul on tegemist ehitusaegsete ajutiste rajatistega, mille pikemaaegsem kasutamine pole võimalik.
Varude keskuse juhatuse esimehe Ando Leppimani sõnul tuleb Eesti gaasijulgeolekut tagav taristu kõikides osades lõpuni ehitada. Püsiv ühendus maismaa ja kai vahel on igati põhjendatud, sest avardab ärivõimalusi, võimaldab kaid paremini teenindada ning pikemas perspektiivis hoiab ka raha kokku.
„Lisaks meie inimestele peavad kaile pääsema veel gaasivõrgu omanik Elering, sadamaoperaator Tallinna Sadam, turvafirma G4S ja teiste EVK lepingupartnerite töötajad. Veeldatud maagaasi ujuvterminali FSRU saabudes on kai ja ranna vahel veelgi enam liikumist ning kõike seda teeninduslaevaga teha pole mõistlik. Püsiva ühenduse rajamine kai ja sadamaala vahel on tarvilik lisaks tänastele vajadustele ka sadamategevuse ärivõimaluste laiendamiseks, et käidelda gaasilisi ja tulevikukütuseid nagu vesinik ning selle derivaadid. Plaan on kindlustada muul tormilainete vastu ning ehitada käigutee piisava kandevõimega,“ ütles Leppiman.
Juuli alguses sõlmis EVK muuli ja käigutee projekteerimislepingu Conx PM OÜ-ga. Ehitusega soovitakse alustada 2026. aasta kevadel ning eeldatav valmimistähtaeg on sama aasta lõpp.
Juba sellel aastal alustab EVK Pakrineeme sadama territooriumile laohoone ehitamisega, mida saab kasutada nii varude keskus oma vajaduste tarbeks kui pakkuda turvalist laoteenust riigiasutustele. 3000 m2 laohoone rajamiseks ehitaja leidmiseks on käimas riigihange. Laohoone ehituse algus on plaanitud tänavu sügiseks ja objekt peab valmima 2026. aasta kevadel.
Tänavu 1. juulist hakkasid kehtima võrguoperaatori AS Elering eraldiseisvad liitumistingimused (Liitumistingimused ja õigusaktid | Elering), mille alusel on võimalik Pakrineeme sadamas liituda alternatiivselt pikaajaliselt ühendatava ujuvterminaliga ka taasgaasistamise võimekusega gaasi transportiva laevaga, millega ei osutata terminaliteenust ning ülekandevõrku sisestatakse vaid lepingus kokkulepitud maksimaalne kogus gaasi selleks ette nähtud ajaperioodi jooksul. Uuendus lisab turuosalistele täiendava võimaluse LNG maaletoomiseks Balti riikidesse ja Soome.
